Kopeerimisest
- Kunsti nimetatakse jäljendavaks aga jäljendamist ei peeta kunstiks
- Jäljendamisega omandab ja arendab kunstnik professionaalseid oskusi ja nö kehtestab ennast nii visuaalse kui tehnilise väljendusega
- Kunst “imiteerib loodust” ja täiendab selle sisu seda inimliku teabe ja tundemõõduga idealiseerides (näited XVI-XVIII saj, konflikt XIX saj) – indiviidi, grupi või ühiskonna poolt jäljendatakse seda mis on kaunis-eetiline-ülev
- Lihtsate visandite tegemine meeldivast või huvipakkuvast kunstist või selle detailist võimaldab õppida vaadates ja uurides
- Cennino Cennini “Trattato della pittura”: “Joonista parimaid teemasid, mida leiad ja kui loodus on sulle kinkinud vähegi nägemise ja mõistmise oskust, siis kujunda oma stiil…”
- Leonardo da Vinci soovitas, et noor kunstnik peaks õppima joonistamist joonistuste, teiseks maalide ja kolmandaks skulptuuride eeskujudest - ning alles seejärel hakkama loodust kujutama
- Kujutav kunst kui märk kui narratiiv.
Kopeerimise struktuur on metoodiliselt keerukas ja on olnud erinevatel stiiliajastutel ning kunstnike loometegevuses mitut moodi kasutusel, erinevalt kirjeldatav ja hinnatav.
Näiteks:
- Platoni (eKr ~427-347) järgi jäljendati ja matkiti reaalset seda ! elutult ? kopeerides
- Platoni õpilane Aristoteles (eKr ~384 -322) käsitles kopeerimist positiivsemana, sest juba lapsel olev jäljendamistung arendab ja tema oskusi parandab, sest inimene õpib sellest mis on kaunim, parem, väärtuslikum jne
- Roomaaegne antiikkreeka skulptuuride kopeerimine jne. omandas kaanoni tähenduses hõlmava eeskujuideaali jõu ja taotluse kohustava normi
- Renessansiajast ehk Euroopa klassikalise kunstiteooria horisontaallõike algajast on kopeerimine õppemeetodina kasutusel ja omab näiteid (vt reprod läbi 3-4 sajandi)
- Looja kunstniku kui väljavalitu ja geeniuse) ambitsioon sõnastati juba 15.saj alguses Leon Battista Alberti poolt kasutades poeesia ja retoorika nn klassikalist sõnavara – maalikunsti kui ühte kaunitest kunstitest rakendati üldistatud-, parandatud ja idealiseeritud looduse imiteerimiseks (Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi (6.04.1483 – 6.04.1520) näit kopeeris Leonardo da Vincit (15.04.1452-2.05.1519), Michelangelo di Lodovico Buonarroti kopeeris Simonit (6.03.1475– 18.02.1564); Peter Paul Rubens (28.06.1577–30.05.1640) aga Michelangelo Merisi da Caravaggio´t (29.09.1571-18.07.1610) jne
- 16.saj kirjutab Vasari (1511-1574) "Le vite de' più eccellenti pittori, scultori, e architettori" 1550.a. ("Kõige väljapaistvamate maalikunstnike, skulptorite ja arhitektide elulood") , … meie loodud kunst imiteerib kõike(i), mis on ilusam, parem …
- 17-18. sajandeil arenes kopeerimine erinevate tasemete kunstiõpetuse meetodina
- kas on kunstnike eesmärk luua ilu või esile tuua-näidata ilu, meeldivat…?