Foon
- Kopeerimine on valdavalt õppeotstarbeline tegevus kunstimaterjalide omaduste, töövõtete õppimiseks
- Kopeerimine on praktiline analüüsiv tegevus huvipakkuva teose materjalikasutuse ja tehniliste võtete mõistmiseks
- Kopeerimine on jäljendamine, mis kannab sisulist nüanssi ehk säilitab teadlikult ja tahtlikult midagi inimühiskonna liikme või grupi loodud originaalsest kujundist-mõttest kuid ka materjalist
- Et inimene naudiks elu ja kunstnik seda kaunilt peegeldaks - “kontrolliks” (eetiline, ülev, ilus jne), selleks peab kunstnik mõistma erineva meeleolu põhjusi ja toimijaid milles osalevad visuaalsed sümbolid koos koloriidi värvilisusega
- Maaliülesandena on kopeerimine olnud mitmeid sajandeid kunstihariduse osaks
- Traditsioonilise maalikunsti näidete kopeerimine on õpetlikum, sest saab analüüsida ja omandada väljakujunenud maalireegleid ning materjalikasutust
- Takkajärele analüüsides on kopeerimine olnud kunstiõppe meetodina peamiselt tehnilisi aga samas ka loovaid oskusi arendav, sest õpetab läbi materjalikasutuse omandamise mõistma kujutamise impulsse
- Kopeerimise mõju loovusele ehk kartus aktiivselt teadlikuks plagiaadiloomeks on seotud just nimelt eeltoodud punktiga ning loomulikult kunstniku eetilise suhtega maailma
- Kopeerimise käigus uurib kopist detailselt huvipakkuva kunstniku loomingut
- Õpetlik on kopeerida originaalsuuruse lähedaselt ehk peaaegu naturaalsuuruses
- Kindlasti sobib esimeseks tutvuseks visand meeldivast detailist või näiteks tervikust ja tegemisel peab kohe arvestama originaalse maalingu ülesehituse võtetega
- Kasulik on endale selgitada enne töö alustamist originaalteose ajalugu
- Muuseumi arhiivist saate andmed teose mõõtude, materjali jm kohta
- Kuidas kopeerida? Kas üks-ühele teadlikult maalingut materjalide koosmõjus üles ehitades mida algne meister kasutas, või mida silm näeb, või hoopis nii kuidas arvatakse olevat, või isegi eeskuju järgi interpreteerides
- Säilunud, meeldivat ja tunnustatud kreeka skulptuuri kopeeriti Roomas, mis koopiate kujul meie aega jõudis – “tänuväärne tegevus”
- Kopeerimine on kergelt kontrollitav-jälgitav, nagu ka vigade parandus jne, sest tulemus on nii tegijale kui õpetajale selgelt nähtav
- Kopeeritakse loomemeetodit - aga mitte pinda
- Kopeeritakse nii lähenemist huvipakkuvale või õpetlikule motiivile, kuid ka pintslijälge, maalingu illusoorsust, koloriiti, meeleolu jne.
- Vajalik on tööprotsessi metoodilise ülesehituse läbimõtlemine
- Oluline on kasutatavate materjalide ja töövahendite kvaliteedi teadvustamine ja valik ning samuti ka eskiiside ja kopeeritava teose koloriidi tundmaõppimiseks värvitabeli tegemine
- Reproduktsiooni järgi kopeerimine on keerukam, sest nõuab teavet originaalse objekti materjaliolemusest; teisalt võimaldab niisugune töö aga kindlate võtete ja kogemuste omandamist nn skemaatilisel kujul
- Juba renessansiajast alates taotlesid kunstnikud vormi ülesehitust valguse ja varju mänguga luues niimoodi ruumilisuse illusiooni
- Romantismiajal kujutati ilma erilise reaalsuseseoseta maailma nii detailis kui tervikus -iseloomulikult romantilisena, igapäevasena näidati heatahtlikkust ja kaunidust (Ingres, David, Delacroix jt)
- Kas impressionistide kompositsioonid olid pealiskaudsed või kujutatu ilma ideaalideta mida serveeriti romantismiajal
- Corot …”maaliline mulje…”, värske esmane mulje ja selle väljendus on küll vahetu ja idealiseerimata, aga see-eest värske – interpretatsioon ja tõlgendus kopeerimisel
- Kunstnik Cezanne´joonistas ja maalis üheaegselt liikudes niimoodi veenva valgustatud värvilise vormi ja ruumi poole
- Fakt või väljamõeldud – visand tehti looduses natuurist või ateljees “mäletamist mööda” – visandeid (pliiatsi, sangviini, söega vms) puudest, maastikust jne tehti enne impressioonikunsti palju vormi ja valgus-varju tunnuste teadvustamiseks.
- Plenäärmaal – Barbizon´i koolkond, impressionistid - Corot, Monet, vene impressionism – Repin, Serov, Levitan jt (vrdl J.Köleri maastikumaalide ja portreede tehnikat ning valguse-varju ja vormi ülesehitust).
- Realism – valgustatust arvestav vormi pinnalisus vormi modelleeriva valgus-varju asemel näit E.Manet “Eine murul”, 1863.a., “Olümpia”, 1863.a – hele tonaalsus, kontrastidest loobumine, teravate varjude vältimine vormimodelleeringuis - jaapani ksülograafiakunsti mõju realistlikule kujutamistaotlusele.